Brexiti nakkus levib – toetus ELile väheneb

Küsitleti enam kui 10 000 inimest.

Prantsusmaal, mis on ELi üks asutajariike, on eurokriis ja rändekriis toetuse Euroopa Liidule viinud isegi madalamale kui Suurbritannias, vahendas agentuur Bloomberg.

„Britid pole sugugi ainsad, kes Euroopa Liidus kahtlevad,“ ütles teisipäeval avaldatud raporti peamine autor Bruce Stokes. „Reas suurtes liikmesriikides on toetus Euroopa Liidule järsult vähenenud.“

Prantsusmaal, kus majanduskasv kidub ning paremäärmuslik Rahvusrinne järjest toetust kasvatab, on nende osakaal, kes Euroopa Liitu positiivselt suhtuvad, kahanenud 2004. aasta 69 protsendilt 38%-le.

Hispaanias, mille pangandus vajas 2012. aastal Euroopa Liidu päästerõngast, on toetus kahanenud 80 protsendilt 47%-le.

Väga suur on nende osakaal, kes taunivad ELi käitumist rändekriisi lahendamisel – Kreekas 94%, Rootsis 88% ning üle 70% ka Ungaris ja Poolas.

„Suur osa rahulolematusest ELiga johtub just sellest, kuidas Brüssel pagulaste teemat on lahendanud,“ ütles Stokes.

Brexiti nakkus

Suurbritannia võimaliku Euroopa Liidust lahkumise tagajärjed hinnatakse negatiivseks nii neis riikides, kes on traditsiooniliselt olnud Suurbritanniale sarnaste hoiakutega, kui ka Kreekas, Prantsusmaal ja Itaalias.

Brexiti nakkus on levinud ka muul moel, realiseerides riski, et Suurbritannia peaministri David Cameroni välja kaubeldud erandid vallandavad doominoefekti.

Nii Saksamaal, Rootsis kui ka Hollandis ja Kreekas vastas enam kui 40% küsitletutest, et osa pädevusi tuleks ELi tasandilt liikmesriikide tasandile tagasi tuua.